Finantsjuht kõlab ametikohana, mis tuleb mängu siis, kui ettevõttel on juba kümneid töötajaid, mitmemiljoniline käive ja juhtkonna koosolekud pika laua taga.
Tegelikkuses tekib vajadus finantsjuhtimise kompetentsi järele sageli palju varem kui vajadus täiskohaga finantsjuhi järele. Ettevõte võib olla selleks liiga väike, et palgata CFO (Chief Financial Officer) kaheksaks tunniks päevas, kuid juba piisavalt keeruline, et ainult raamatupidamisest enam ei piisa. See vahe on oluline. Raamatupidamine aitab aru saada, mis juhtus. Finantsjuhtimine aitab otsustada, mida edasi teha.
Euroopa Komisjoni 2025. aasta Eesti VKEde ülevaate järgi oli 2024. aastal 94,9% Eesti ettevõtetest mikroettevõtted, kus töötab kuni üheksa inimest. Kokku moodustasid väikese ja keskmise suurusega ettevõtted 99,9% ettevõtetest. [1]
See ei tähenda, et 95% Eesti ettevõtetest vajaks finantsjuhti. Küll aga näitab see hästi, miks klassikaline mudel „kõigepealt raamatupidaja ja ühel päeval täiskohaga finantsjuht“ jätab vahele päris suure ala.
Ettevõte võib olla viie või kaheksa töötajaga, kuid teha juba sadade tuhandete või miljonite eurode väärtuses otsuseid. Võib olla mitu toodet või teenust, erineva marginaaliga kliendid, kasvav palgakulu, laenud, investeeringud ja keerulisem rahavoog. Töötajate arv üksi ei näita finantsjuhtimise vajadust.
Käive kasvab. Aga kuhu raha jääb?
Üks esimesi märke on olukord, kus müük liigub ülespoole, kuid pangakonto ja kasum ei taha sama tempoga kaasa tulla.
Käive võib kasvada samal ajal, kui:
- marginaal väheneb;
- tööjõukulu kasvab kiiremini kui müük;
- kliendid maksavad hiljem;
- ettevõte finantseerib ise järjest suuremat käibekapitali;
- mõni teenus või kliendigrupp teenib tegelikult liiga vähe;
- kasv nõuab pidevalt uusi investeeringuid.
Raamatupidamisest näeme lõpuks, et kulud suurenesid või kasum vähenes. Juhtimiseks on aga vaja järgmist küsimust: miks see juhtus ning kas ja mida peaksime muutma? Just siin hakkab raamatupidamise ja finantsjuhtimise erinevus üsna selgelt välja joonistuma.
Kui eelarve tähendab „eelmine aasta pluss natuke“
Teine märk on see, kui ettevõtte finantsplaan elab peamiselt juhi peas. Müügieesmärk tuleb kõhutundest. Kulud pannakse eelmise aasta järgi. Rahavoogu vaadatakse siis, kui kontoseis hakkab ebamugavaks muutuma. Väikeses ettevõttes on see täiesti tavaline ja mõnda aega võib ka töötada. Probleem tekib siis, kui otsuste mõju muutub suuremaks.
Kas saame lubada endale veel ühe inimese? Kas hinnatõus 5% on piisav?
Kui müük kasvab 20%, kui palju lisaraha vajame? Kas (ja kui pika ajaga) uus investeering seadmetesse tasub ära?
Mis juhtub, kui suur klient lahkub? Kui palju saame järgmise kuue kuu jooksul turundusse investeerida?
Need ei ole raamatupidamisküsimused. Need on finantsjuhtimise küsimused.
Finantsjuhti võib vaja olla enne miljonikäivet
Ühte konkreetset käibenumbrit, millest alates ettevõte finantsjuhti vajab, ei ole.
500 000 euro suuruse käibega ettevõte võib vajada väga head finantsjuhtimist, kui tal on madalad marginaalid, palju töötajaid ja keeruline rahavoog. Teine, kahe miljoni eurose käibega ettevõte võib olla lihtsa ärimudeli ja väheste püsikuludega ning saada palju kauem hakkama üsna kerge finantsjuhtimisega. Seetõttu on käibest otstarbekam vaadata otsuste keerukust.
Finantsjuhi kompetents muutub väärtuslikuks siis, kui juht peab regulaarselt tegema otsuseid, mille puhul pelgalt mineviku numbritest enam ei piisa. Hea finantsjuht ei anna juhile lihtsalt rohkem tabeleid. Ta aitab tõlkida küsimuse „Kas me võiksime seda teha?“ küsimuseks „Mis peab olema tõsi, et selle tegemine oleks majanduslikult mõistlik?“
Paljudel kasvavatel ettevõtetel tekib nn vahepealne etapp. Finantsanalüüsi ja juhtimisinfot on vaja võib-olla üks-kaks päeva nädalas või kuus. Eelarve tuleks kord aastas korralikult üles ehitada ja jooksvalt jälgida. Juht vajab regulaarselt ülevaadet tulemustest, marginaalidest ja rahavoost ning aeg-ajalt tuge mõne suurema investeeringu või hinnastamisotsuse puhul.
Selle töö jaoks ei ole veel vaja täiskohaga ametikohta. Siin võib sisseostetud või osalise ajaga finantsjuhi teenus olla ratsionaalseim lahendus.
Ettevõte ostab kompetentsi selles mahus, milles seda tegelikult vajab, ilma et peaks looma uut täiskohaga juhtimispositsiooni. Eesti ettevõtlusstruktuuri arvestades on see loogiline. Mikroettevõtted moodustasid 2024. aastal küll 94,9% Eesti ettevõtetest, kuid andsid Euroopa Komisjoni hinnangul samal ajal 32,2% ettevõtlussektori lisandväärtusest. [1] Väike meeskond ei tähenda tingimata väikest äri ega lihtsaid finantsotsuseid.
Ühel hetkel võib ka vastupidine probleem tekkida. Kui finantsjuhti on vaja praktiliselt iga päev, finantsfunktsioon ise vajab juhtimist või ettevõttes toimub pidevalt palju suuri otsuseid, võib täiskohaga inimene muutuda mõistlikumaks.
Sellele võivad viidata näiteks olukorrad, kus:
- juhtkond vajab finantsjuhi sisendit iganädalaselt või igapäevaselt;
- ettevõttel on mitu üksust või turgu;
- aruandlus ja prognoosimine muutuvad väga mahukaks;
- finantsjuht peab juhtima eraldi finantstiimi;
- kapitali kaasamine, ühinemised või suuremad investeeringud muutuvad ettevõtte igapäevaseks osaks.
Ka siin ei otsusta asja ainult käive. Küsimus on selles, kui palju finantsjuhtimise kompetentsi ettevõte tegelikult vajab.
Niisiis. Kas sinu ettevõte vajab finantsjuhti?
Mitte tingimata täiskohaga. Aga finantsjuhi kompetentsi tasub kaaluda, kui ettevõttes korduvad küsimused:
Miks kasum ei kasva koos käibega?
Kui palju me tegelikult saame investeerida?
Kas meie hinnad on piisavad?
Kas uue inimese palkamine tasub ära?
Kui palju raha vajame järgmise kuue kuu kasvu finantseerimiseks?
Millised kliendid, tooted või teenused meile päriselt raha teenivad?
Kui neile vastatakse peamiselt kõhutunde põhjal, ei pruugi probleem olla selles, et ettevõttel on liiga vähe finantsandmeid. Probleem võib olla selles, et nende andmete ja juhtimisotsuste vahel on puudu üks vahelüli.
Finantsjuhtimise eesmärk ei ole muuta väikest ettevõtet suure ettevõtte moodi juhitavaks. Eesmärk on teha paremaid otsuseid enne, kui valed otsused kalliks muutuvad. Ja selleks ei pea finantsjuht tingimata iga päev kõrvaltoas istuma.
[1] European Commission (2025). 2025 SME Country Fact Sheet – Estonia. SME Performance Review. 2024. aasta andmed on Joint Research Centre’i hinnangud, mis põhinevad 2008–2023 riiklikel ja Eurostati andmetel. Mikroettevõtted (0–9 töötajat) moodustasid hinnanguliselt 94,9% ettevõtetest ning 32,2% ettevõtlussektori lisandväärtusest; VKEd kokku 99,9% ettevõtetest.