Andmepõhine aruandlus jõuab 1. oktoobril 2026 TSD esitamiseni. Ettevõtted saavad TSD lisade 1 ja 2 palgaväljamaksete andmeid edastada MTA-le otse majandustarkvarast.
Senised esitamisvõimalused ei kao täielikult. Andmeid saab jätkuvalt sisestada e-MTAs käsitsi ning praegust CSV-faili toetatakse üleminekulahendusena 2027. aasta lõpuni.
Seega ei ole tegemist kõigile kohustusliku üleminekuga. Ettevõtetele ja raamatupidajatele tekib uus võimalus vähendada käsitsitööd, saada kiiremini tagasisidet ning vähendada vigade tekkimise riski.
Kui ettevõte otsustab masin-masin andmevahetust kasutada, muutub protsessi loogika. Ettevõtja või raamatupidaja edastab majandustarkvarast MTA-le alusandmed, MTA koostab nende põhjal deklaratsiooni ning ettevõtja või raamatupidaja kontrollib ja kinnitab tulemuse.
See võib tähendada vähem käsitsitööd, kiiremat tagasisidet ja väiksemat vigade riski. Kuid ainult siis, kui ettevõtte andmed, tarkvara ja tööprotsessid on selleks valmis.
Automaatne aruandlus ei paranda korrastamata andmeid. See liigutab need lihtsalt kiiremini edasi.
Mis on andmepõhine aruandlus?
Andmepõhine aruandlus on osa reaalajamajandusest. Selle eesmärk on vähendada olukordi, kus sama infot sisestatakse mitu korda erinevatesse süsteemidesse ja vormidesse.
Tulevikus liiguvad tööjõu-, palga- ja käibemaksuandmed standardiseeritud kujul otse ettevõtte majandustarkvarast riigi süsteemidesse. MTA loob saadud alusandmete põhjal vajaliku deklaratsiooni või aruande.
Kui ettevõte otsustab uut lahendust kasutada, toimub protsess järgmiselt:
- andmed sisestatakse ja kontrollitakse ettevõtte enda süsteemis
- ettevõtja või raamatupidaja algatab andmete saatmise
- MTA koostab saadud andmetest deklaratsiooni
- ettevõtja või raamatupidaja kontrollib ja kinnitab tulemuse
- kiirem tagasiside võimalike vigade ja maksukohustuse kohta
MTA eesmärk on muuta maksu- ja aruandluskohustuste täitmine võimalikult kontaktivabaks ning vähendada ettevõtjate halduskoormust. MTA andmepõhise aruandluse ülevaade
Mis võimalus tekib 1. oktoobril 2026?
Esimesena saab uut andmepõhist lahendust kasutada TSD lisa 1 ja lisa 2 andmete esitamisel. Need lisad puudutavad residentidele ja mitteresidentidele tehtud palga- ning muid väljamakseid.
Peamised muudatused ja uued võimalused on järgmised:
- TSD palgaväljamaksete andmeid saab saata otse majandustarkvarast
- senised lisad 1 ja 2 asenduvad ühtse palgaväljamaksete vaatega
- residentide ja mitteresidentide andmed kuvatakse koos
- väljamaksed ja tagasimaksed ei ole enam eraldi vaadetes
- MTA loob esitatud andmete põhjal deklaratsiooni
- ettevõtja või raamatupidaja peab deklaratsiooni endiselt kinnitama
- senine XML-failivorming asendub XBRL GL vorminguga
Praegust CSV-faili saab ülemineku lahendusena kasutada 2027. aasta lõpuni. TSD lisade 3 kuni 8 esitamisel 1. oktoobril muudatusi ei tule. Nende üleminek toimub hiljem etapiviisiliselt. MTA TSD muudatuse juhend
TSD esitamise tähtaeg ei kao. Deklaratsioon tuleb ka edaspidi esitada iga kuu 10. kuupäevaks.
Kas andmepõhine aruandlus on kohustuslik?
Ei. Andmepõhisele masin-masin lahendusele üleminek ei ole kohustuslik.
Alles jääb võimalus sisestada andmeid e-MTAs käsitsi. Üleminekuajal saab kasutada ka toetatud failivorminguid. Muutustega tuleb siiski arvestada ka neil ettevõtetel, kes automaatset andmeedastust kohe kasutusele ei võta, sest muutuvad e-MTA vaade, failivormingud ja andmete esitamise protsess.
Seega ei ole õige küsimus ainult: „Kas see on kohustuslik?”
Parem küsimus on: „Kas käsitsi jätkamine on meie ettevõtte jaoks endiselt mõistlik?”
Kui ettevõttel on vähe väljamakseid, võib käsitsi sisestamine veel toimida. Kui töötajaid, väljamakseid või parandusi on palju, muutub sama info korduv töötlemine kiiresti kalliks ja ebavajalikuks käsitööks.
Kas MTA saab ligipääsu ettevõtte raamatupidamistarkvarale?
Ei saa.
Ettevõtja otsustab ise, millal andmed MTA-le saata. Andmete esitamise algatab ettevõtja või raamatupidaja majandustarkvaras. MTA ei saa ettevõtte tarkvarale iseseisvalt ligi ega hakka sealt andmeid ise võtma.
See eristus on oluline. Andmepõhine aruandlus ei tähenda, et riik saab ettevõtte süsteemi vaba ligipääsu.
Ettevõttel säilib kontroll andmete parandamise, kontrollimise ja esitamise üle. MTA-le jõuavad andmed pärast seda, kui nende saatmine on ettevõtte tarkvaras kinnitatud.
Vähem käsitööd ei vähenda vastutust
Automaatika vähendab kopeerimist, failide laadimist ja vormide täitmist. See ei vabasta ettevõtet kohustusest tagada, et algandmed oleksid õiged.
Kui töötasu liik, maksuresidentsus, väljamakse kuupäev või muu alusinfo on majandustarkvaras valesti sisestatud, jõuab vale info lihtsalt kiiremini deklaratsiooni.
Seetõttu muutub veel olulisemaks:
- palgaandmete korrektne sisestamine
- töötajate põhiandmete ajakohasus
- selge vastutus andmete kontrollimise eest
- tarkvara õiged seadistused
- vigade parandamise protsess
- raamatupidaja ja ettevõtte vaheline õigeaegne infovahetus
Andmepõhine aruandlus nihutab kontrolli deklaratsiooni lõpust protsessi algusesse. Hea andmekvaliteet ei ole enam ainult raamatupidaja kuu lõpu ülesanne. See sõltub sellest, kuidas ettevõttes info tekib ja liigub.
Kuidas muudab andmepõhine aruandlus raamatupidaja tööd?
Raamatupidaja väärtus ei kao. Vähenema peaks töö, mille väärtus ettevõtte jaoks on nagunii väike: andmete kopeerimine, failide ümbervormistamine ja sama info korduv sisestamine.
Rohkem aega peaks jääma tegevustele, mis aitavad ettevõtet päriselt juhtida:
- vigade ja ebakõlade ennetamine
- protsesside ning sisekontrollide parandamine
- maksuküsimuste sisuline hindamine
- rahavoo ja tulemuste analüüs
- juhtkonnale arusaadava finantsinfo koostamine
- riskide märkamine enne deklaratsiooni tähtaega
See on andmepõhise aruandluse suurem võimalus. Raamatupidamine saab kulutada vähem aega andmete liigutamisele ja rohkem aega nende tähenduse selgitamisele.
MTA hinnangul võib uus lahendus säästa Eesti ettevõtlussektoris kuni viis miljonit töötundi aastas. Tegelik kasu sõltub siiski sellest, kui paljud ettevõtted automaatse andmevahetuse kasutusele võtavad ja kui hästi nende algprotsessid toimivad.
Kas andmepõhine aruandlus sobib sinu ettevõttele?
1. Uuri, kuidas TSD praegu esitatakse
Kas andmed liiguvad juba majandustarkvarast masin-masin liidese kaudu või laadib raamatupidaja iga kuu faili üles? Võib-olla sisestatakse osa andmetest endiselt käsitsi.
Enne lahenduse valimist peab olemasolev protsess olema selge.
2. Küsi tarkvarapakkujalt konkreetne vastus
Üldisest lubadusest, et „tegeleme arendusega”, ei piisa.
Küsi:
- kas tarkvara toetab andmepõhist TSD-d alates 1. oktoobrist 2026
- millal vajalik uuendus kasutajatele avaneb
- kas masin-masin liides tuleb eraldi aktiveerida
- kas teenusega kaasneb lisatasu
- millist seadistamist või koolitust ettevõte vajab
- kuidas toimub vigade parandamine ja deklaratsiooni kinnitamine
Kui kasutusel on välismaine või ettevõtte enda arendatud tarkvara, tuleb valmisolekut kontrollida eriti varakult.
3. Vaata üle andmete kvaliteet
Kontrolli, kas töötajate ja väljamaksete andmed on tarkvaras täielikud, ajakohased ning ühtse loogikaga.
Automaatika toob puudused kiiresti nähtavale, kuid ei otsusta ettevõtte eest, milline info on õige.
4. Määra vastutajad
Lepi kokku, kes:
- kontrollib algandmeid
- algatab andmete saatmise
- jälgib MTA tagasisidet
- parandab vead
- kinnitab deklaratsiooni
- suhtleb tarkvarapakkujaga
„Süsteem teeb ise” ei ole vastutaja.
5. Ära jäta esimest katset tähtpäevale
Kui tarkvara võimaldab uut lahendust enne 1. oktoobrit testida, kasuta seda võimalust. Esimene tegelik katse ei peaks toimuma TSD esitamise tähtpäeva hommikul.
Mida teha eri olukordades?
Kui kasutate juba masin-masin liidest:
Kontrollige tarkvarapakkujalt, millal võetakse kasutusele uus XBRL GL vorming ja kas ettevõttel tuleb midagi täiendavalt seadistada.
Kui kasutate majandustarkvara, kuid esitate TSD käsitsi või failiga:
Uurige masin-masin liidese aktiveerimist ja võrrelge seda senise protsessi ajakulu ning vigade riskiga.
Kui kasutate välismaist või enda arendatud tarkvara:
Kontrollige, kas lahendus vastab MTA tehnilistele nõuetele. Vajadusel tuleb arendusplaan kiiresti kokku leppida.
Kui majandustarkvara ei kasutata:
Hinnake, kas käsitsi jätkamine on ettevõtte mahu juures mõistlik. Väikeettevõtetele jäävad alles käsitsi sisestamise võimalus ning alternatiivsed lahendused, näiteks e-arveldaja ja pankade palgamakse moodulid.
Andmepõhine aruandlus on laiema arenduse järgmine samm
Andmepõhise TSD kasutamise võimalus on esimene nähtav samm, mitte kogu arenduse lõpp.
MTA plaanide järgi liiguvad järgmistes etappides uuele loogikale ka käibedeklaratsiooni ja töötamise registri andmed. Alates 2027. aasta aprilli maksustamisperioodist muutub KMD ja VD andmete esitamise lahendus ning teised TSD lisad liiguvad uuele süsteemile etapiviisiliselt aastatel 2027 ja 2028.
Ettevõtte jaoks tähendab see, et praegu tehtud otsused tarkvara, andmekvaliteedi ja tööprotsesside kohta mõjutavad palju enamat kui üht TSD muudatust.
Enkilari soovitus: valmistu protsessi, mitte ainult tähtaja jaoks
1. oktoobril 2026 avaneb uus andmepõhine võimalus. Kõik ettevõtted ei pea sel kuupäeval masin-masin lahendusele üle minema.
Kui ettevõte otsustab uut lahendust kasutada, tähendab hea ettevalmistus, et:
- ettevõte teab, kust tema aruandlusandmed tulevad
- tarkvara toetab vajalikku andmevahetust
- algandmete kvaliteeti kontrollitakse regulaarselt
- vastutused on selgelt kokku lepitud
- raamatupidaja ei tegele ainult tagajärgede parandamisega
- säästetud aeg suunatakse parema finantsinfo ja juhtimisotsuste loomisesse
Andmepõhine aruandlus võib muuta riigile aruandmise lihtsamaks. Ettevõtte juhtimist parandab see alles siis, kui korras andmetest sünnib ka parem ülevaade.
Vähem käsitsitööd on hea algus. Selgemad otsused on tegelik eesmärk.
Kas sa ei ole kindel, kas sinu tarkvara ja raamatupidamisprotsess on muudatuseks valmis? Kirjelda meile, kuidas TSD praegu esitate, ja aitame järgmise sammu paika panna. Võta Enkilariga ühendust.
MTA info kontrollitud 8.09.2026